Hoodsidj

Welkimen bi Wikispecies!

Wikispecies as en projekt faan at Wikimedia Foundation. Uun Wikispecies skel ans aler slacher üüb a welt uun aler spriaken fertiakent wees. Det gongt natüürelk ei faan daalang üüb maaren. Dat aaltumaal jo turocht finj kön, san aler diarten, plaanten an so widjer efter hör latiinsk nööm sortiaret. Üüb a rochter sidj könst dü a hoodkategoriin sä (latiinsk: regnum). Diarten (Animalia), Plaanten (Plantae), Swaampen (Fungi), Uurdiarten (Protista), Bakteerien (Bacteria), Uurbakteerien (Archaea) an Wiiren (Virus).

Wikipedia tu at taksonomii (ingelsk)

Bi at saarepspomp wurd aktuel fraagen diskutiaret.

Oner Done and to do könst dü sä, wat al den an noch tu dun as.

Bi Wikispecies FAQ wurd föl fraagen beswaaret.

Hoodsidj faan't projekt üüb ingelsk.

Slach faan a muun

Kramper

Turdus merula

Hög dooten auer detdiar diart:

Widjens faan a jügen: 34–38 cm

Lengde: 23.5–29 cm.

Wäächt: 80–125 g.

Leewentsrüm: Flook regiuunen, uk uun stääden, muuren, bosker an guarder.

Föörkemen: Madel-Euroopa, Aasien an Nuurd-Afrikoo; man uk uun Austraalien an Nei-Sialun.

Fuder: Früchten, beien, wirmer an insekten.

Taal: Rikelk.

Gefoor för di bestant: Nian. (IUCN 3.1).

Tuiarst beskrewen: Faan di sweedsk wedenskapsmaan Linnaeus uun't juar 1758.

Wan dü en madelgraten suarten fögel schochst, diar ham amluket, üs wan'er efter wat harket, do as det was Turdus merula. Di mantje as suart mä en güül nääb an ringer am a uugen, at wiifke an a jongfögler san oober plakag brün. Hi fleutet miast en 'tsiii', an wan hi apreeget as, hiart ham det uun efter 'pli-pli-pli'. Bias slacher seekre det nääst. Jo bliiw hör leewent long tuup. At wiifke warept trii bit fiiw aier, an bräät diar 12–14 daar üüb. Iar a jöönkin ütjflä, fergung noch ans 10–19 daar. Daalang käänt am njügen onerslacher, diar uun ünlik regiuunen lewe.

Luke uk bi Slacher faan iar muuner